Me ei raatsi sel aastal kuidagi kuuske välja visata. Võitlesime selle eest pereisaga kõvasti. Tema seisukoht oli, et enne Eestisse minekut pole mõtet mingit kuuske majja tuua, sest nagunii oleme jõulu ja uueaasta ju ära. Ja Eestis pole mõtet ometi kuuske osta, kui ümberringi on metsad ja mõne kuusekese toob ta kasvõi ise koju oma roosade käekestega. Jah, aga mina olen paraku viimastel aastatel näinud neid kuusekesi, mida ta suurte hangedega, uduste prillide ja hämara talveilmaga metsast on meile leidnud. Siuksed räbalavõitu. Eelmisel aastal sain hüsteerilise naeruhoo, kui ta tuli koju kuusega, millel oli pool latva ära lõiganud, kuna kuusk poleks muidu autosse mahtunud. Küsimusele, et miks ta alt jala poolt tükikest ära ei saaginud, ma adekvaatset vastust ei saanudki.
Ühesõnaga on kuuseteema meil viimasel ajal olnud selline hell teema.
Aga nüüd Soomes võtsin julguse kokku ja panin lapsed autosse ja kuna ma teadsin, et ühe poe juures tore vanaonu müüb kuuskesid, siis sinna sõitsimegi. Ja ära ta tõime! Ootas ilusti meie tagasituleku Eestist ära ja praegu on sama ilus kui kolm nädalat tagasi. Mõni üksik okas on langenud.
Kui tavaliselt on mu hingel kerge kuuske välja visata ehk ära kütta, sest sellega seondub mul kevadeootus ja valge aeg, siis sel aastal ma ei kibele. Las ta olla.
Külm on praegu järele andnud. Ilm on selline mõnus miinus 4.
Mart ja Rein läksid uisutama. Järgmisel nädalal algavad lastel nii eelkoolis kui koolis suusatamise tunnid, mis tähendab, et me peame natuke suuski jm selleks tarvilikku ostma.
Täna tuli Mart isetehtud puust võinoaga koju. Neil pidi keldrikorrusel olema suur puutöökoda tikksaagide ja höövlite ja muude riistadega. Tore, et niimoodi ka Mart meisterdama õpib.
0 comments:
Postitage kommentaar