laupäev, 14. juuni 2008

Ei saa koolist...

...üle ega ümber. Ehk ei saa jätta enese teada tõsiasja, et meie koduõppelt tulnud suured pojad lõpetasid taaskord kooliaasta äärmiselt rõõmustavate tulemuste ehk neljade ja viitega.
  • Reks lõpetas viienda klassi ja matemaatika eksamiga hindele "4". Ei ma lootnud oma Reksikeselt nii head tunnistust, aga paber ei valeta. Kusjuures viisi oli paberil rohkem kui neljasid:)
  • Jaagup lõpetas kaheksanda klassi ja matemaatika ning ingl. keele eksamihindega "4", bioloogia-geograafia eksamihindega "5". Kõik õpetajad, kellega ma rääkisin, ütlesid, et kui Jaagup veel natuke õpiks ka...oijah, mis hinded tal siis veel oleks. Aga mina olen rahul. Miks peab lapsuke end õppimisekoorma all ära katkestama. Kidra tahab mängimist, luud-kondid tahavad kasvamist ja elu tahab elamist. No mida veel pubekalt nõuda. Ja siis meenus mulle, kuidas kartsin Jaagupi kooliminekut. Arvasin, et selline udupea lapsuke, kes ei hooli maistest asjadest ja numbritest ja tähtedest, vaid tunneb pigem huvi jumala ja taeva vastu, ei saa meie karmis koolielus sugugi hakkama. Waldorfkool oli sellisele muidugi mõnus koht ja kooliskäimise meeldimise tunde sai ta sealt kätte. Aga see oli ainult üks aasta. Siis tuli aasta tavakoolis ja imede ime, tal läks ka seal hästi (ehkki talle seal sugugi ei meeldinud). Rääkimata koduõppest, kus Jaagup teadis alati enne vastust, kui mina küsimuse jõudsin esitada. Nii et ei tunne me sugugi oma lapsi.
  • Juss lõpetas kümnenda klassi ja keemia arvestuse hindega "4", psühholoogia, matemaatika ja ingl. keele arvestuse hindega "5". Mõtlesime Üllega, et ei tea, kust see teema, et poistel koolis õppimisprobleemid ja raske olla. Tema Matis, kes ei jõudnud küll koduõppel olla, aga siiski lõpetas 11. klassi:), korjas oma matriklisse ka ainult häid ja väga häid numbreid. Rääkimata väitlusturniiride ja olümpiaadide võitmisest. Ülle arvas, et ju see on see beebikool, kus noorest peast sai lastega käidud ja neid arendatud. Mina jälle mõtlen, et kõik kokku. Mis südamega tehtud, see annab head saaki. Ja tõele au andes pole ka Matis sarnaselt Jussile päevagi tavakoolis käinud, vaid ikka väikeses turvalises (era)koolis, kus lihtsalt ei lasta lapsel hukka minna.
Muusikakoolis said Musja ja Jaagup kiituskirja. Juss ei saanud, kuna tänu osavale sügisesele vangerdusele õnnestus tal solfis ja literatuuris mitte käia.

Kool kestis küll poole juunini, aga nüüd on vabadus. Harjume kõik tasapisi sellega, et volaskid on kodus, tahavad pidevalt (no vahet pidamata, ausalt) süüa, et nende suuri rõivaid on kogu maja täis ja neid endid ka. Ja kasutame neid majapidamistöödel enda hüvanguks:)

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Hei, Merje,
kui vahva Su blogi, Su pere ja Su lood! Lugesin mõnuga läbi kõik algusest lõpuni(või õieti küll lõpust alguseni). Nii vahva, nii ilus ja loogiline, justkui ainuõige ja ainuvõimalik elu, ääretult lahe lugemine, aitäh!
Sisustasin sellega suure osa ühest pikast ja igavast, vaiksest töö-ööst :)
Tervitades
veel üks Merje