Tšellopoiss.

Meie Juss mängis nädalavahetusel rock-kontserdil tšellot siin, siin ja siin.
Raske öeldagi, kuidas see mulle meeldib:)

Katsed.

Marie sai kooli sisse. 5.ndasse klassi. Konkurss oli pisut üle 2 õpilase kohale. Klassi võetakse 26 last, neist seekord vaid 10 tüdrukut ja 16 poissi. Ma ei mäleta, et selle aja jooksul, mis mu lapsed on Sütevaka-kooli läinud, oleks sellist poiste ülekaalu olnud. Ikka on tüdrukud see aktiivne ja tubli ja verbaalselt tugevam pool. Viis aastat tagasi, kui Jaagup astus 5. klassi, oli nende klassis vaid 6 poissi ja kogunisti 20 tüdrukut. Aga nüüd siis sedamoodi.
Ja Jaagup sai ilusti sinnasamma oma kooli gümnaasiumisse. Eks katsed olid kõigile tulijaile võrdsed, aga neil on väga tubli klass ja sisse said kõik, kes proovisid. Mõned ei proovinudki.
Eks ta oli selline emotsionaalselt päris ärev aeg. Ehkki mõlemad enda meelest tegid nii testid kui muu üsna tublisti. Mariel olid siis etteütlus, ainetest, võimetetest ja vestlus. Jaagupil etteütluse asemel kirjand. Tagasisidet seni veel palju pole, aga juba natuke kuulsime, et vestlusel jäi Mariest väga hea mulje ja et vastas loogiliselt:) Jaagupit juba tuntakse, ta vana kala:))
Muidugi see, mida nad ise teavad, on need asjad, mida nad ei teadnud. Nii et tegelikult tahaksin ikka väga näha, et mis nad seal siis kokku kirjutasid.
Kõige toredam on asja juures see, et Marie parim sõbranna Laura sai samuti kooli sisse. Nii et täitus tema suurim unistus - õppida Lauraga koos ühes klassis. Ta oli selle nimel valmis kasvõi Uulu kooli minema:)
Ainult minul kripeldab. Ma lootsin, et ta on tubli ja saab sisse. Ja samas pinises mingi hääl kusagil peas, mis ütles, et kui sisse ei saa, siis pole kõhklust-kahtlust, saame veel rahus kodus olla ja oma tantsu-laulu-viiulit teha. Ja und täis magada. Jne. Õnneks on veel seda aastat ja saame seda kõike teha sügiseni.
Siis läheb Musjake kooli. Ja kodus on uus usin õpilane Mardi näol. Mis põnev aeg!

Võit!

Nädalavahetusel olid Nõos võistlustantsuvõistlused ja Marieke sai seal oma vanuseklassis koos oma partneri Randoga 1. koha ja kuldse medali koos Rootsi-reisi piletitega! 24 paari hulgas esimeseks tulla, see oli suur ilus üllatus, sest tegelikult hakkasid nad alles kuu aega tagasi koos tantsima, peale seda, kui eelmine partner järsku keset hooaega tantsimisest loobus. Musja heietas peale seda ka juba loobumisemõtteid, sest nagunii tahavad viiulimäng ja laulmine oma aega ja pühendumist. Nüüd on jälle rohkem motivatsiooni ja tõttöelda tuleb neil tants imeliselt hästi välja.
Osvald ja Lisanna võitsid ka oma klassis. Ja meie Pärnu Revaliast veel üks paar. Nii et täismäng:)

Koolis.

Musja käis jälle "oma" koolis. Sel aastal esimest ja õppeaastal teist korda siis. Oli sõbra Madli kaitsva tiiva all, läksid hommikul koos kooli ja peale kooli rändasid läbi Tartu linna, lõpetades hilisõhtul ujulas. Musjakese muljed oli positiivsed NAGU IKKA:) Ja mina nukker meie olemasolevate valikute üle, mis pole ju sugugi halvad, aga inimene tahab ikka rohkem ja paremat. Teadagi.
Põhitunnis õppisid waldorfkoolikad loomaõpetust ja Musja vastas mu küsimusele, et "noh, mis te seal siis tegite?" häbelikult "joonistasime kilpkonna". Ühes teises tunnis kuulati lugu kuningas Salomonist ja tema sõrmusest, Musja jutustas selle ümber pisimate detailidega. Üldse oli kõik olnud huvitav ja hoopis-hoopis teistsugune kui see kammajjaa, mida meie siin igapäevaselt pähe ajame. Suur ja väike algustäht, otsene kõne, tekstülesannete vormistamine jne. Ristküliku pindala leidmisest rääkimata. Muidugi ma saan aru, et neid meie poolt õpitavaid asju läheb igal edasipürgival kodanikul elus vaja ja eks ma sellepärast neid õpetangi. Aga see on rohkem selline töö kui et rõõm. Ma ei teagi, kas õppimine peab ikka selline olema.
Igal juhul on sel nädalavahetusel Musjal koolikatsed ja siis saavad meie piinad lõpetet. Järgmisel veerandil tegeleme ainult rõõmuga:)

Intermezzo.

Naljakas tunne on vaadata Jussi ja näha temas Aadut. Nii elavalt, nagu olnuks ta alles eile neljakuune. Ja vaadata Aadut ja näha temas Jussi. Ehk siis seda potensiaali, mis paistab tema olekust, pilgust, kõigest. Ja kõik teised lapsed nende vahel. Tegelikult ongi see nagu üks laps, ainult ta on muutumises. Ja mina muudkui vaatan teda ja imestan. Et kuidas ta küll selline suurepärane on meil välja tulnud:)
Laulab palju paremini kui meie issiga. Nagu Juss.
Ja on palju targem kui meie. Nagu Jaagup.
Ja ujub ja mängib tennist palju paremini kui meie. Nagu Reks.
Ja tantsib ja mängib viiulit palju-palju paremini. Nagu Marie.
Mardist ja Hellast rääkimata, kes on kerged ja rõõmsad nagu päikesed.

Katre Ligi

PAKS JA KÕVER
lühike jalake,
rabeleb su süles
väike mehike,

vahel teeb hääli,
ei ütle sõnu,
kiirgab üleni
elumõnu.

LÕPUKS SAAB SU OLEMUSEKS
olla ema.
Õpetad nad kõndima
ja kõnelema.

Kasvavad. Ja sinu tarkus
jääb neile pähe.
Laia ilma lahkuvad, neil
sellest vähe.

Taimed peavad inimesi.

Täna kordas Musja looduse ringkäigu teemat. Arutles, kuidas kõik on kõigega seotud ja kõik söövad kõiki. Loomad söövad taimi ja inimesed loomi. Ja taimed annavad meile hapnikku, et me ikka energiat saaksime ja kasvaksime-areneksime ning kui me oleme surnud, siis tulevad bakterid ja lagundavad meid, et meist saaks muld ja meie peal saaks taimed jälle kasvada. SEEGA, nagu järeldas Musja, on taimed KAVALAD. Algul toidavad meid, aga pärast saavad tänu meile elada. SEEGA, nagu inimesed peavad sigu - algul toidavad neid, pärast toituvad neist - nii peavad taimed inimesi. Täiuslik tasakaal.

Kaubamajakast ja muust.

Väljavõte Musja täidetud emakeele töövihikust. Lõpetada rida sobivate liitsõnadega: Kauplused - toidupoed, riidepoed, saiapoed, kingapoed, kaubamajakad.
(...)
Loodusõpetuse töövihikus Musjal oli vaja täita lahter selle kohta, et mis taimed meie maal kõlbavad ravimtaimedeks. Musja näris oma pliiatsiotsa kõige blondiinilikuma pilguga ja nentis, et tema ei tea ühtki ravimtaime meie maal või maa all. Pole isegi kuulnud, nägemisest rääkimata. Vaatamata sellele, et me suvel iga vaba hetke olime käpuli murul kortslehte taga ajades mööda saatnud...
Mart, kes kooris parasjagu porgandimahla jaoks porgandeid, pobises omaette "No kuidas ei tea - nõges, kummel, nurmenukk."
Musja oli kuri mis kuri, aga kribas kõik üles.
Viimasel ajal on neid hetki, mil Mart kipub suurele õele ette ütlema, üha rohkem.

Titapilte kah!

Aadu.
Aadu, Luise Lee ja Aleks Rudolf ehk koduõpe 2015:)
Hella ja Luise Leeke:)

Emakeelest.

Lugupeetava õppejõu ja armsa sõbra artikleid ei saa kohe vahel jätta linkimata. Mati kirjutab sedasama, milleni minagi olen jõudunud, et õigekirja õpib laps läbi lugemise ja kirjutamise, mitte läbi ortograafia tuupimise. Minus tekitab sügavat kurbust see, kuidas algklasside emakeeleõpetus on korraldatud. Pudi-padi töövihikutes ja hunnik reegleid. Aastast aastasse korratakse üht ja sama, ainult spiraalimööda keerulisemalt, selmet õppida asja (teoorias) üks kord ja nii, et laps aru saab ja meelde suudab jätta.
Kodus oleme keskendunud etteütlustele ja alles viimasel ajal hakanud teooriaga mõningaid põhimõtteid kinnitama.