Issi kodus:)

Midagi paremat ei oska tahta, kui issi on igapäiselt kodus ja ajab koduasju. Õnnistet olgu vanemapuhkus ja Eesti riik, kes seda meile võimaldab. Täiesti selgelt oleme me kontingent, kellele vanemahüvitise leiutajad leiutades ei mõelnud, sest meie issi pole see "haritud kõrgepalgaline naine, keda tuleb sünnitama motiveerida ja hüvitada tema kannatused seoses lapsesaamisega", aga nuvot. Läbi lipsasime ja saame nüüd rõõmust elu nautida. Ja issi saab osa oma väikese poja ja pisut suuremate laste igapäevasest elust-olemisest. Õppimisest sealhulgas.

Hommikuti ärkan selle peale, et Mart jutustab issiga köögis. Neil on oma meestejutud puude langetamisest, sauna ehitamisest, lindudest ja muidugi kalastamisest. Mardi kinnisidee on kalale minna, olgu aastaaeg milline tahes. Kui me Pärnus sõidame üle jõe, siis ta õhkab "ohh, ma tahaks ka linnas elada, siis saaksin iga päev kalal käia!". Täna näitasin talle igaks juhuks AK lõiku, kus piirivalve ja kopterid päästsid merejääl ulpivaid kalamehi ära. Ikka lootusega tema indu jahutada. Aga tundub, et nagu Siimu isal Kivirähu raamatus pole ka meie issil lõpuks pääsu ja tuleb üks retk kalavetele ette võtta.