Hellake Tartu kooli õuel.Oleme nüüd kõik otsad kokku tõmmanud.
Muusikakoolist sai Musja jälle kiituskirja ja on nüüd noorema astme täieõiguslik õpilane.
Tantsimises jõudsid nad E-klassi, mis tähendab uhkeid kleite ja suuri võistlusi. Aga parem mitte ette muretseda.
Waldorfkoolis tegi Musja kaks päeva kooli kaasa. Hüppas kaugust ja elas muidu rõõmsat koolielu. Tõttöelda oli mul suisa kahju meie toredast õpetaja Annest lahkuda. Annaks jumal sellist koolipoolset tuge kõigile koduõppeperedele, nagu meile on osaks saanud.
Ja nüüd pole muud kui sügist oodata ehk siis suvelt viimast võtta. Musjat tabavad muidugi iga päev ärevussööstud a´la "issake, aga kui ma ei saa aru, et tuleb sööma minna" või "mul pole üldse kõik need sõnad peas, mis inglise keeles õppinud oleme, äkki õpetaja teeb koolis kohe nende peale töö".
Ja muidugi tema lemmik-koolifoobia, et mis saab siis, kui tal kästakse võimlemistunnis kitse hüpata, aga tema ei oska? Nii nad siin kargavad üle taburettide, Musja ikka puhtast õpihimust, et kuidas hoogu võtta ja hüpata ja maanduda, väiksemad lustist ja lõbust. Täna oli meie "kitse" taga suisa järjekord.
Lõpuks Hella ütles, et ta läheb toob õuest õige kitse ja hakkab sellest üle hüppama.
Ühesõnaga - kooliks ettevalmistus on alanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar