No igal juhul ei teagi nyyd, kas hyyda "juhhuu!" vöi ohata raskelt.
Aga kaotada pole midagi ja mingid sotsiaalsed kontaktid kuluvad isegi minusugusele vaikusearmastajale ära:)
Aga muidu läheb meil hästi. Täna hommikul saatsime ära Jaagupi ja Reksi. See, et nad meil kylas käisid, oli ytlemata armas ja tore ja nyyd on neil tee selge ja ootame neid ikka ja jälle. Jaagupile avaldas muljet soomlaste löputu käeandmine ja naeratamine ja teisel päeval, kui Hellale eelkooli järele läksime, ytles ta, et ei tule igaks juhuks autost välja, äkki keegi hakkab jälle kallistama:) Aga tundub, et poisid saavad ilusti kodus vanavanematega hakkama ja läksid siit ära ka päris röömsas tujus. Eks emasyda ikka valutab, aga esialgu näib meie plaan töötavat.
Uurin ikka Musjalt, et kuidas söpradega lood vöi nii. Musja ytles täna sellesama kysimuse peale, et "meil on koolis nii palju tegemist, et suhtlemiseks polegi aega". Igal juhul kölas see kuidagi toimekalt:) Musja lemmikaine on endiselt käsitöö, kus nad praegu usinalt ömblusmasinaga ömblevad. Said juba valmis padjapyyri, millele ka masinaga peale sai tikkida. Ja nyyd hakkavad tegema dressiplussi. Öpetaja oli palunud köigil välja valida endale meeldiv materjal ja värv ja lubas pääkaupungisse riiet ostma minna:) Musja oli valinud virsikuvärvi ja on väga vaimustusest sellest hoolitsusest, millega öpetajad neid ymbritsevad "Kujuta ette, oma koolis pidime nööpnöelad ka ise kaasa vötma..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar