Keset kena talve, mis muudkui aina rohkem meile kevadet lubab, elame ja toimetame endiselt siin Soomemaal. Üks sõber küsis hiljuti, et kuidas uuel kodumaal meeldib...Ma olin esialgu päris pahviks löödud, et mis kodumaa? Aga siis mõtlesin, et kõik on defineerimise küsimus. Võib-olla oli küsimuses ka alltekst peidus, igal juhul mina seda ära ei tabanud:) Aga jah, et mina ei tunne küll, et oleksin kodumaad vahetanud. Me oleme siin rohkem eestlased kui kodus Eestis. Ja kodumaa on ka ikka Eesti, ehkki kodu on praegu siin. Samas kui mõelda globaalsemalt, siis elame sama päikese all ja sama Maa peal. Need mõnisada kilomeetrit siia-sinna - kas on vahet? Minu jaoks, kes ma kunagi eriti palju reisinud pole, on praegu eluetapp põnev kogemus natuke teistmoodi keskkonnas. Ilmselt olen hea kohanemisega. Usun, et inimesed, kes välismaale elama asuvad, peavadki seda olema. Ja mitte ainult välismaale. Mina olen kolinud 8 korda, iga kord on suuremal või vähemal määral tulnud ette võtta kohanemine uue linna, uute sõprade, uute kohtadega. Leida endale sobiv olemine.
Vahel mõtlen, kuiväga on mul vedanud sellega, et saan oma lastele siin õpetajaks olla. Ja veel emakeele õpetajaks. Nojah - õpetangi neile Ema Keelt:) Ja selle juures jälgin huviga nende edenemist soome keele vallas. Mardil-Musjal on veel ka inglise keel ja Musjal peaks algama õige pea rootsi keele õpe. Nii et igatsugu keeli.
Hella ja Mart räägivad soome keelt ikka päris hästi, kohe sellise õige tooniga ja lausetega. Mart on meie operatiivtõlk kõigis küsimustes. Ja Hella teab lasteaialeksikat. Mõned korrad on tal sõnad ikka segi ka läinud juba. Täna ütles "postilaatikko" ja ei pilgutanud silmagi. Ma küsisin, et mis-mis? Siis hakkas naerma ja tõlkis ära. Ja vahel tuleb räägib ise natuke murelikult, et mõni asi on soome keeles lihtsam öelda. No vaatame seda asja! Eks ma passin peale. Et kui veel 50/50 mõlemad keeled on tasakaalus, siis on ok. Aga kui soomet hakkab rohkem tulema, siis on see märk, et tuleb Eestisse tagasi kolida.
Mulle endale meeldib hirmsasti soomekeelne sõna "maila". See tähendab kõiki reketeid ja ka hokikeppi. Minu meelest on "hokikepp" õudselt kohmakas ja kandiline sõna, mulle ei tule kunagi meelde. Aga ütled "maila" ja kõik saab selgeks:)
Mardil jooksevad nüüd hoki, lauatennis ja tšellomäng üksteisele ikka kõvasti sisse. Pidevalt peab otsustama, kuhu minna. Sest tšelloga on esinemised ikka nädalavahetusel, kui on ka hoki ja pinks. Ja need omavahel kattuvad ka, nii et Mart käib aeg-ajalt üle nädala ühes ja siis teises. See kõik on pannud Mardi kõhklema tšello kasulikkuses oma elule ja tulevikule. Ja siinkohal olen mina see kuri ema, kes ütleb, et kui pilli ei mängi, siis hokit ei saa. Ja siis võtab vennike pilli ja mängib. Ilusti mängib. Ma olen talle rääkinud, et see on täiesti loomulik, et 10-aastane poiss eelistab litri tagaajamist poogna keerutamisele. Aga ükskord sa veel tänad mind...või ei täna. Ega ette ju ei tea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar