Külm, nii külm.

See laul on viimasel ajal ikka ja jälle meeles.
Kuna me ühte oma autodest ei viitsi külmaga käima putitada, siis otsustasime ühega hakkama saada. See tähendab seda, et mina ärkan igal hommikul viimasel hetkel enne teiste lahkumist, tõmban soojad riided selga ja teen töö-kooli-lasteaiaringi ära. Aadu enamasti magab, aga üldiselt on ta siuke mõistlik mees juba, et kui ärkabki, siis ei hakka üksi kurtma, vaid suundub otsejoones tüdrukute tuppa ja ootab seal. Hella soojas voodis, raadiot kuulates. Ükspäev leidsin ta sealt, oli mind oodates magama jäänud, linnupojake:) Tegelikult kestab mu "taksoring" muidugi vähe aega, napp pool tundi. Siis natuke peale 8 olen kodus ja saan vaikuses toimetada. Sest enamasti Aadu magab veel sellal.
Nii et kokkuvõttes on elu ikkagi kiire, külmaga ei saa keegi ju omal jalal kuhugile minna, ehkki meie isake väga seda propageerib. Tema meelest võiks kõik ikka rohkem ja rohkem käia ja kõndida pikki vahemaid, nagu vanasti lapsed käisid. Ikka 8 km kooli ja teine samapalju tagasi.
Rekord oli muidugi neljapäev. Siis pidin tegema 5 väljasõitu. Hommikul nagu ikka esimene ring Rein tööle ja Mart kooli. Kuna Musjal algas kool hiljem, siis ta palus, et ta ei peaks nii vara minema ja viisingi tund aega hiljem kooli.
Siis sõitsime väiksematega eesti keele tundi (Hella oli eelmisel nädalal kodus "seoses külma ilmaga":)), viisime peale tundi Mardi lauatennisetrenni, võtsime Musja koolist peale ja ise koju sööma. Siis jätsin tüdrukud ja Aadu koju ja sõitsin ise tunni aja pärast Reinule tööle vastu, sealt suundusime Mardile trenni järgi ja siis Mardi kooli õpetajaga arenguvestlusele. Vestlus oli tore. Õpetaja Anne ütles, et tal pole Mardile ühtki pretensiooni - Mart on tubli, töökas, arukas, rahulik, keskendumis- ja õppimisvõimeline, sõbralik jne. Küsis, et kas meil on midagi kurta või ettepanekuid, ega meil eriti polnud. Lahkusime sõpradena.
Ja siis jõudsime koju, kus saime olla umbes pool tundi, tegime lastele lehvi-lehvi ja läksime kahekesi muusikakooli kontserdile, kus esines meie Jussike. Täiesti eksootiline on muidugi kusagil kahekesi käia, nii et ei pea kogu aeg põdema, et mida sitikad-satikad su kõrvalistmel korraldavad. Ja ei pea kartma, et kellelgi keset kaunist laululugu tuleb kakahäda.
Igal juhul oli tegu ühe ütlemata ilusa kontserdiga. Muusikakoolis ehk konsas on kolm erinevat osakonda - klassikaline muusika, rahvamuusika ja popdžäss. Igast ühest oli esinejaid, Juss oli siis muidugi klassikalise poole esineja. Mulle tema laulmine väga meeldis ja õnneks sai see ka filmile, ehk saan teinekord lingi anda, kui need kuhugile üles riputatakse.
Õhtul olime väsinud, kuid õnnelikud. Ja siin link Juku laulule http://limetv.fi/lime2/?q=node/282