Kevad tuleb!

Ongi meil juba 7 kuud Soomes oldud. Päris naljakas tunne, sest pole kunagi varem ju nii kaua kodunt ja kodumaalt eemal olnud.
Nüüd, kus päike on kõrgel ja veed vulisevad, hakkab hinges kripeldama küll. Linnud ka muudkui laulavad. Et tahaks hakata seemneid varuma ja vaikselt peenarde tegemisele mõelda. Eks ma seemneid ostangi ja kindlasti panen maha ka. Ja mõte soojal suvel kodus maal olla, on ütlemata ahvatlev. Nojah, et siis ongi nagu kaks kodu - üks linnas Soomes ja teine maal Eestis. Elame nagu pursuid.
Rein mõtleb ka suvele ja sellele, et mida mesilastega peale hakata. Need sunnikud tahavad ju pidevat kantseldamist ja pealepassimist.
Lapsed on minu meelest hakanud pisut väsima. Nad pole haiged küll kordagi selle hooaja jooksul olnud, mõtlen sellist klassikalist köha-nohu moodi asja. Kõhuviirused on küll käinud siit üle, ikka päev ja korras. Aga kuskiltmaalt on kool ikkagi rutiin ja tahaks vabadust, vähemalt ma ise kujutan asja niiviisi ette. Ma ei tea, kas koduõppe puhul oleks teisiti. Võib-olla see oleks, et enamasti kusagil aprilli poole peal viskame raamatud nurka ja teeme ainult õuetegemisi. Samas siin on iga pikeneva päevaga rohkem võimalusi samuti õues olla, rattaga sõita, kusagile minna. Oi, kuidas ma ootan rattaga sõitmist. Tüdrukutele oleme lubanud uued rattad osta ja siis oleme jälle täismeeskond.
Aadu ja Hella on nii armsasti koos mängima hakanud. Lõpud rollimängud, koos ehitamised ja loomadega mängud, koos käivad õues ja pissil. Hella on muidugi see jänes, kes näiteks teisele korrusele üksi minna ei julge. Ikka kamandab turvamees Aadu kaasa. Aadu ei karda midagi ja talle on juba selgeks saanud, et pidevalt tuleb Hellat mööda maja eskortida. Näis, millal ta selle vastu protestima hakkab.
Mart on õhtuti oma sisutihedatest päevaest nii kutu, et kella 8 - poole 9 vahel langeb ära tudule. Täna ei jaksanudki "Kättemaksukontorit" ära oodata.
Eesti saated on küll meil üks suure rõõmu allikas. Nii tore on kuulda emakeelt ja vaadata Rimi sooduspakkumisi:)