kolmapäev, 2. jaanuar 2008

Kõrvad kuulevad.

Mängisime täna põranda peal Aliast. Hellake tiirutas meie ümber, mängis ja sebis. Oli pikast päevast üsna väsinud. Tuli minu juurde ja sosistas midagi. Ma ei saanud aru, et mida?
Küsisin ja keerasin kõrva ette. Hella sai aru, et kõrv on kuulamiseks. Pani oma kõrva vastu minu oma ja sosistas uuesti. Mulle kukla taha. Ma ikka ei kuulnud. Siis pani hästi püüdlikult oma kõrva minu kõrva vastu ja sosistas üsna kõvasti "Kus padi on?".
Tõin padja ja Hella heitis rahuolevalt pikali.
Nii see arusaamine tuleb tasapisi.

Kommentaare ei ole: