Tunnikontrollimine.

Kuna reedene hommik oli jälle täis kibekiiret, siis andsin Musjale võimaluse iseseisvaks tööks ja otsisin välja valmistrükitud kontrollööd ja tunnikontrollid.

Musja ütles, et ta on sellest kaua unistanud, et saaks juba tunnikontrolle teha. Tegigi. Ise rääkis, kui tore on ikka tunnikontrolli teha ja miks mõned räägivad, et neile tunnikontrollid ei meeldi. Lõpuks hakkas mullegi tunduma, et sõnas "tunnikontroll" on mingi imeline fluidum peidus. Ja loomulikult ei maininud ma ka seda, et tänu sise-, välis-, alt- ja pealthindamisele suudab traditsiooniline haridussüsteem pea iga õppimisürituse ebameeldivustada.

Matemaatika kaustast võtsin 3. klassi kõige viimase lehe. Musja tegi selle suht lõdvalt ära, nii et selles suhtes on mul süda rahul, et arvutamisoskus vastab gostile.

Täna sattusime telekast vaatama filmi tüdrukust, kelle vanemad olid elanud tükk aega Aafrikas ja seetõttu oli tütar homeschoolitud. Sellise friigina ta siis gümnaasiumisse läkski. Kohanes seal seltsieluga ja puha, aga lõpuks sai matemaatikaolümpiaadi võitjaks. Ei teagi, kas see oli filmitegijail juhuslik näpukas või on see Ameerikamaal mingi kindel seos. Noh, et tuleb koduõppelt ja on mates tegija:)

Saime lõpuks ka inglise keelega otsa lahti. Harjutasime hisi ja heri. Ja juttu tuli pereliikmetest. Pärast kuulsime, kuidas Mart õpetas teises toas Hellat "Kuule, inglise keeles on "onu" "tädi". Ja "ema" on "maaama"!"

Ja siis mängis lastepere arsti. Abiks issi riistad. Kuulati Hella kopsu ja südant. Süda TUKSUS! Hiljem kirjutas Musja retsepti "Pilet 1. Tal on psühika häired, süda ei vaeva tuksub ilusasti. Süüa toohib ainult: vedelat suppi, ainult niisutada huuli sidrunimahlaga".

See sidrunimahla asi on pärit ajast, kus Musjal lõigati pimesoolikat ja ta pidi ise haiglas olema.