Ikka tasemest ja kevadest.

Selkorral läkski tasemetööndusega nõnda, et kuna Musjal oli nina mitu päeva verd jooksnud, siis ma teda Tartusse ei saatnud. Küll aga kütsime Riikliku Eksami jne komisjoni lehelt teha eelmiste aastate töid. Oi heldeke, no oli alles pusimist. Ja oli ikka küsimusi ja ettepanekuid.

Minu suureks üllatuseks ja mis seal salata, väikeseks häbiks oma teadmatuse kohta, selgus, et iga õppeaastat läbib mingi teema (?), millest ka emakeele töö lähtub. Ja näit. 2006. aasta tasemetööd läbis teema "Tööalane karjäär ja selle kujundamine":) Jutt ikka kolmandast klassist. Ja tekstid siis näit. Henry Fordist, kes juba väiksena unistas sellest, kuidas teha tõllast auto. Ja veike Henry mitte ainult ei unistanud, vaid aina kopsis oma töötoakeses, ajades naabreid närvi. Aga lõpuks hakkas autosid tegema ja sai rikkaks meheks. Vot nii.

Koduperenaise vääritust rollist ei kõssand ükski tekst ja õige ka. Pole siin midagi, et elad ja skpd ei tõsta. Ikka kasulik pead olema, olles koristaja, garderoobitädi, bussijuht, turvamees või kokk. Kuldsetel 70ndatel oleks seal reas olnud ilmselt ka kosmonaudi ja tehasetöölise amet. Ja üldse polnud midagi öeldud praeguse ühiskonna väärikaimate ametite - pankuri ja ärimehe kohta. Võib-olla peeti neid sõnu liiga raskeks kirjutada.

Igal juhul nukerdas meie karjäärist ja selle kujundamisest mitte midagi teadev lapsuke need tööd ära, aga positiivse tulemuse sai kätte küll. Mõni läks paremini (hindele 5), mõni kehvemini (hindele 3), aga tundub, et tase on saavutet.

Üleüldises õpituhinas tahtsid ka Hella ja Mart natuke taset saada ja andsin neile kätte suured toredad waldrofvihikud. Hella kriipseldas lihtsalt rõõmuga, Mardiga tegime vormijoonistust. Oi, kuidas see Mardile meeldis. Muudkui tegi ja tegi. Ja ma hakkasin juba kartma, kui pool vihikut täis sai. Siis palusin tal puhata, aga ta küsis mõne aja pärast häbelikult, et kas pärastlõunati ja õhtuti võib ka vormijoonistust teha. Raske südamega lubasin. Mart oli õnnelik.

Siis läks Musja linna tibidega sotsialiseeruma, aga meie panime aias asju kasvama ja rohisime välja, mis vales kohas kasvab. Hella ja Mart on mõlemad maal sündinud ja kasvanud ja eriti tore tunne on nendega õues olla. Nad kohe mõnulevad, kui käsi on mullas ja saab toimetada. Hellake on meie pere lastest esimene Tõeline Rohusööja. Pidevalt on naat või nurmenukk hambus:)