Koduõpe kulgeb vaatamata sissetungivale kevadele. Musjat ähvardavad tasemetööd matemaatikas ja emakeeles. Mitte et me nende ees hirmu tunneks, aga mõnda aega oleme ikka hoolsasti arvutanud ja eesti keeles igasuguseid asjandusi teinud. 

Ja lõõgastub Musja loodusõpetusega. Ikka selle õpiku ja töövihikuga, mis kusagilt meile saladuslikul kombel on ilmunud. Kahepaiksed ja selgroogsed ja -rootud ja kalad ja roomajad oma munadega. Ikka veerand õpikut korraga, on meie norm:) 

Ja teema täiesti asjakohane, kuna õues möllab loodus ühes kõige elavaga, milles oma osa ka kahepaiksetel ja roomajatel. Selgroogsetest rääkimata.

Mardi ja Hella huviobjektiks on selgrootud ja eriti nende alamklass - vihmaussid. Neil päevil, kui pereema koduõpetaja hing on rebitud lõhki ja võidu saab aiapidaja oma, on lapsukestel palju rõõmu igast ussikesest, kes nina lillepeenrast välja pistab. Ikka sellised paksud ja rasvased. Neid annab ühest peenrast teise tassida. Ja sikutada pisut pikemaks...

Võib neid ka lihtsalt silitada.

Mardi isikliku arengu teel on uus tähis.

Seda on taaskord paremini öelnud Luuletaja, kui minu nõder sulg seda suudaks:

Ma seon ise kingapaela

Ma saan ise salli kaela

Kõrv lä´eb kõpsti kõrvikusse

Sõrm lä´eb supsti sõrmikusse.

Tuleb välja küll.