Kogu see värk on üles ehitet lünkade täitmisele, kaalul on iga jumala suur täht ja punkt ja isegi oskus õigelt-mitteõigelt tekst maha kirjutada.
Kuuldatavasti on õpetajad dresseerinud koolis lapsi viimaste kuude jooksul tõhusalt, püüdes ära arvata, et milline "eluline" kiiks sel aastal võiks tasemetöös olla. Kas dialoog, kuidas laps helistab päästametisse ja teatab tulekahjust või hoopis retsept metsarahva kohvikust, kus tuleb aru saada, mitu karu ja hüljest kooki küpsetab. Oleme Musjaga vaadanud, et üks tähtsaim küsimus, mida pea iga selline "teadmiste kontrolli töö" sisaldab, on päästeameti telefoninumbri teadmine. Sest eeldus on, et tavaline tänapäeva laps ei oska juhendamise ja päästmiseta ei pindu sõrmest võtta ega vanaema kukkumise korral emale helistada. Kõige kindlam on loota päästeteenistusele, aga see selleks...
Ma ei teagi, et mis taset see töö siis õieti näitab. Korraliku koolitüdruku lüngtäitmistaset kindlasti. Oskust iseseisvalt kainest bürokraatlikust tekstist ja käsutäitmisest aru saada, seda ka kindlasti. Kirjutamisoskust ja loovust küll mitte.
Mina laseks lastel ühe loo kirjutada ja vaataks siis taset. Siuke pisike armas lugu sellest, mis lapsele lähedane ja tuleb südamest. Saab rahus sõnu kasutada, oma mõtteid kirja panna ja ühtlasi selgub ka, kas oskab pliiatsit õigetpidi käes hoida.
Iseasi, et sellist asja on raske hinnata.
Ja jälle dikteerib number selle, mida ja kuidas meie lapsed peavad koolis tegema.
2 kommentaari:
Mnjah. Tuli meie kooli poole aasta pealt uus esimese klassi laps (meie seni ainsale koduõppepojale lisaks siis)- õpetajal vaja siis taset testida. Aga tasemetöö oli ülesehitatud mingi päkapikkudega aabitsa põhjal, laps aga eelmises koolis õppis Vaiksoo omast... no ja täitiski siis lünki usin klassijuhataja ja seda kaasõpilaste abiga. Kelle taset see siis näitas, on iseasi...
Džiisus, esimese klassi taseme töö...
Tase on ikka kõige olulisem.
Postita kommentaar