Südame teeb soojaks see, kui leiad, et blogimaailmas Sind keegi mäletab ja Sult sõnumeid ootab.
Eks me ürita.
Meie suvi oli rõõmus ja kirju. Ei jõudnud mina paraku blogipulsil kätt peal hoida ja nii see suvi siia kirjutamata jääbki. Aga sügisest saab vast asja.
Juba teist nädalat kribame etteütlusi kirjutada ja Musja pusib matemaatika ja emakeele töövihikute kallal, ükskõik, mida mina talle ette ei pane. Ta on otsustanud, et nüüd tuleb meil hakata tegema kõike nii, nagu PÄRIS koolis tehakse. Tema jaoks tähendab see, nagu olen aru saanud, et tuleb kõik need töövihikud, mis me Avitast ja Koolibrist kokku ostsime, kaanest kaaneni ära täita. Ja nii meil ongi praegu diil, et kui emme maandub laua äärde, siis teeme "uusi asju" e õpime. Ja kui mina jälle nõusid pesen või pesu või koristan ja koon, siis tema kütab töövihikuid mööda edasi-tagasi. Just nii, nagu sisetunne ütleb. Emakeele töövihik pidada väga "arendav" olema. Musja ise ütles. Umbes 7.nda lehekülje juures. Ja ei takista mina last arenemast.
Muuseas, 1. septembri veetis meie koduõppelapsuke Uulu koolis aktusel. Sõbranna Laura omal. Pärast käis klassijuhatajatunnis ka. Nagu marslasel on Maa peal kõik uus ja huvitav (kui on:)), nii oli ka Musja jaoks üks tõeline AKTUS ja KLASSIJUHATATUND tõeliselt imetabased ja põnevad üritused. Kusjuures ta siiani teab peast umbes 3-4 laulu, mida seal aktusel lauldi. Üks neist on Uulu kooli hümn...:))
Mardikesele ostsin juba kevadel Lups Lugema kogumikud, kust eelkoolikud saavad lugema õppida. Nüüd, kus ta esimese kahe koolinädalaga on täitnud 2 suurt waldrofvihikut vormijoonistustega, andsin talle need lupsuraamatu lehed kätte. Leppisime kokku, et teeb iga päev üks või kaks lehte. Aga ta on nii hoos, et õhtul hilja käib ja nuiab ka veel, et "anna mulle veel üks see igapäevane leht teha!". Ja ma annan ikka. Ja ei põe, et vastu kõikidele waldorfpõhimõtetele saab lapsuke lugemise selgeks enne seitset aastat.
Omavahel öeldes - ilmselt peab enamus hoolikaid lapsevanemaid 6-aastast nagunii lootusetult hilja lugemaõppijaks. A mulle meeldib see, et oleme tõeliselt ära oodanud lapse oma erksa huvi asja vastu.
Jah ja veel üks asi. Mart ja Hella leiutasid täiesti uue tubase sportmängu. Selleks on vaja järgmist varustust - kahte trummipulka ja üht õhupalli. Mängijaid võiks olla vähemalt kaks. Ja mäng ise on lihtne. Pulkadega virutatakse vastu õhupalli, et see lendaks soovitud suunas. Noh, umbestäpselt nagu sulgpall. Aga seda meie mängu saab ka toas mängida. Ja lisaks saab nalja.
4 kommentaari:
Tere! Tervitused Tartust! Olen pidevalt blogi jälginud - tore on teie tegemistest lugeda! Jõudu koduõppeks ja muudeks toimetusteks! Aga meie Marie tänahommikune mäng - ilma trummipulkadeta, üksinda (sest õde käib hommikupoole koolis, Mammu õhtupoole) - aga õhupalli sees on mõned sendid, mis mõnusasti keerlema hakkavad "nagu kosmos". Tervitades, Riina ja Sven
Tervisi Teilegi!
Nii pikk vahe Sul kirjutamisel, et ma kohe hakkasin muretsema:)) Mina kui algaja koduõppija just vaatasin, kust saaks 2.klassi jaoks mingit õppekirjandust. Poisil esinevad rängad võõrutusnähud tavakoolist, mistõttu nõuab töövihikuid;) Äkki oskate teie, tarkpead ja kogenud tegijad, häid materjale soovitada? Jõudu Sulle igatahes:))
Vaata Avita ja Koolibri poode või kodukaid. Põhiline on ikka kirjutada ja arvutada, mis puutub kooli "ametlikku" ossa. Ja muud vaatad maitse järgi - kunst, muusika, sport, tants jne.
2. klass on veel nii lihtne:)
Postita kommentaar