Argipäev.

Ma ei tea, kuipalju saab koduõpet planeerida. Või individuaalõppekavva toppida. Või vastupidi - individuaalõpekava koduõppepäeva sisse toppida. Ühesõnaga, meil läheb päev nii, nagu jumal juhib. Kusjuures see on väga huvitav variant, sest kunagi ju ei tea, et kuhu keerab ja mis nalja just saama hakkab.
Üks mis kindel, üle kella 9 (harva ka 9.30) me endil magada ei lase. Kõigepealt tõuseb muidugi Mart, kes laseb kassi aknast sisse ja äratab mindki akna kolina peale. Siis mõne aja pärast mina ja ajan Musjagi üles. Musja ise põõnutaks ilmselt keskpäevani. No on meie tüdrukutel ema unegeenid, mis teha. Hellat me ei ärata, tema hakkab ise 11 paiku ukse vahelt piiluma, kui meil õppimisetöö täies hoos.
Kuna Musja on huvialaliselt äärmiselt hõivatud ja käib igapäev linnas end viiuli, tantsu ja laulu alal harimas, siis ei lase me hommikupoolikust ühtki minutit kaotsi. Kõik kulub õppimise peale. Sageli tuleb hommikusöökki meelde alles enne bussi või auto peale minekut.
Õpime praegu matet, emakeelt ja inglišt. Matemaatikahoog läks Musjal tegelikult juba üle. Emakeele etteütlused ja grammatika on endiselt in, aga kõige südamelähedasem on hetkel inglise keel. Täna muudkui jahvatasime, niimoodi pool unitit läbi, kuni hetkel, kui ma tundsin, et süda läheb nendest pencilitest ja glue-stickidest pahaks, ütles Musja nõrkeva häälega "enam ei jõua." Ja oligi kõik. Näpuotsaga peale veel suurt ja väikest algustähte eesti keeles ja kogu moos.
Ja saatsime tibukese linna solfi ja laulma ja ujuma. Kuna Musjal õnnestus ka Laura endaga laulma meelitama, siis on need laulupäevad tema jaoks suur õnn ja rõõm. Sest sõbraga koos olla on ikka parem kui emmessennida, mida ma nüüd lõpuks ikka olen lubanud. Küll raske südamega, aga parem ikka kui Rate, mobiil ja pangakaart kokku:)

Täna oli kodus ka suurvend Jaagup, kes tundis, et tal pole head koolivormi. Jätsin siis lapsukese koju turguma ja viimset suvehetke nautima. Ta käis Mardiga kalal (üks Mardi kolmest kirest seenelkäimise ja hiirtejahi kõrval) ja hiljem poetas elutoas ube 3 tundi järgimööda. Ja uuris väikestega suurt loomaraamatut, kust nad pidevalt said uusi teadmisi KÕIGE PIKEMATE ja KÕIGE RASKEMATE kalade kohta. Isegi mulle jäi külge teadmine, et säga võib kasvada kuni 5 m pikkuseks.
Suured ja mõistlikud koolilapsed vahel harva koduõppel on vägadegi tore nähtus.

Hella ütles eile tädi Heli küsimusele, et kui vana sa oled - "ma ei tea, aga emme ütleb, et kolm ja pool.":))