Kunstilainel.

Olen selle paari nädala jooksul, mil fotokas taas meie käes, nii palju pilte klöpsinud, et ei oska kyll valida, et mida siia blogisse panna ja mida jätta. Enda jaoks nagunii tore, et saab jälle elu jäädvustada:)

Kuna lapsed sattusid joonistamise lainele, siis möned pildid sellest. Juba mönda aega on suuremad lapsed hakanud jälle rohkem joonistamise vastu huvi tundma. See aeg, kui ma ise vaimustusin värvipliiatsitega joonistamisest (ja maalimisest) jääb mul muidugi Tartu seminari aega. Siis oli Musja väike ja öpetasin tedagi joonistama nii nagu mulle öige tundus, et ilma hariliku pliiatsi joonteta ja nii, et kogu pilt on värvitud. Ja Musja joonistas ja maalis mis hullu.

Mardiga jäi asi pisut soiku. Me kyll tegelesime, aga temapoolset indu, sellist nagu Musjal oli, polnud. Ja Hellake hakkas joonistamise vastu yldse suhteliselt hilja huvi yles näitama.

Ja nyyd on Mart ja Musja tänu kooli kunstitundidele jälle hakanud kunstiliste tegevuste vastu huvi yles näitama. Mart vöttis yhel öhtul ise pliiatsid ette ja näitas, mis ta oli koolis öppinud.

Hellaga juhtus aga nönda, et ta ykskord poes öhkas niiväga igatsevalt vildikate poole, et ahh, kui sellised pliiatsid saaks! Ja ma siis ostsin köige suurema paki. Jälle täitsa risti vastu mu endisaegsetele pöhimötetele:) Mötlesin, et peaasi, et laps joonistab. Ja ta hakkakski suure innuga joonistama ja värvima ja kirjutama nende vildikatega.

Laupäeva pealelöunal ytlesin lastele, et tulge, nyyd joonistame sygist. Lihtsalt ise tahtsin proovida. Teritasin köik meie värvipliiatsid ära ja selle teritamise käigus tulid lapsed ka ligi.

Ja siis hakkasime joonistama. Kohe terve nädalavahetuse joonistasime. Ja nii tore oli.

Ja nii ilusad pildid tulid!

Mardi pildid sygisest.

Merje surematu teos "Mutt ja puu"

Ja siin Hella seinatäis pilte.