kolmapäev, 23. november 2011

Tüdrukute elust.

Tundub, nagu oleksin sattunud ajamasina kiirendustsüklisse. Kusjuures see on see, millest lootsin Soome tulles pääseda. Oma osa selles aja kiires liikumises on kindlasti selles, et mu "töönädal" algab teisipäeval ja lõppeb neljapäeval, kõik ülejäänud päevad on nädalalõpp. Ja selles, et päike tõuseb siin umbes kella poole 10 paiku ja enne kui ta on kõrgele tõusnud, juba loojub. Nii 3 paiku. Siis valgel ajal sebid oma sebimisi, et pimeduse katte all kodus kerra tõmmata, kududa ja etv-d vaadata. Mis on täitsa hea ja mõnus variant. Aga ikkagi - mulle tundub, et valgel ajal elaks teisiti, iseasi, kas aeglasemalt:)
Marie kool teeb igal aastal draamaprojekti. Sel aastal ka. Musja käis mõnda aega hommikuti kusagil harjutamas, tantsimas ja rääkis, et on tore ja talle meeldib. Üleeile oli neil siis esinemine. Kuna Musja ütles, et keegi teine peale minu ei või tulla, siis Rein ja poisid ei tulnudki. Samas Hella ja Aadu kuuluvad minu juurde ja nii me siis kolmekesi käisimegi. Oli üks väike saal, no nii Pärnu Teatri kammeraali suurune. Kõigepealt olid hääled - noored rääkisid soome jt keeltes mingeid sõnu, millest ma osaliselt ei saanudki aru, osaliselt oli see jutt a´la "millest ma unistan", "millele toetun siin elus". Tuled kustutati ja põrandale ilmus kolm punast valgussõõri. Sinna sisse ilmusid järjest poisid ja tüdrukud, käes jõupaberisse mässitud saapakarp, mille vastu käega löödi mingit rütmi. Need kastid tõsteti üksteise kastidele peale. Ja siis said kõik kolm sõõri inimesi täis. Siis jaguneti mööda saali laiali ja algasid tantsunumbrid. Need oli koostatud ilmselt vastavalt erinevate rahvaste omapärale. Meie kaks eesti tüdrukut tantsisid koos araabia tüdrukutega, kuid muusika muutus poole pealt araabia diskost Koit Toomeks. Siis tantsisid tai tüdrukud ja siis lõpuks need pearättidega tüdrukud, kelle kohta ma ei teagi, et mis rahvus nad täpselt on. Igal juhul see viimane tants oli väga idamaine.
Ja siis tulid poisid, kes tantsisid ka väga toredalt. Teised seisid poolkaares ümber ja plaksutasid rütmi kaasa. Kui tantsud said läbi, siis jätkus kastitants. Kõnniti üksteise järel ümber saali ja kopsiti erinevaid rütme. Parajalt müstiline oli.
Lõpuks jäid kõik publiku ette seisma ja andsid kaste üksteisele edasi, tõstsid ja langetasid neid ja tegid muud trikki. Ja siis said kõik oma kasti kätte ja rebisid paberi ümber ja kasti peal oli igaühe nimi. Nii lõppeski.
Siis õpetajad tänasid noori ja noored õpilajaid ja kõik olid väga ülevas meeleolus. Meile Hellaga väga meeldis. Aadu ainus mõte oli, et tahaks juba mobiiliga mängima hakata.
Ma mõtlen, et sellised asjad on väga vajalikud. Ei selekteerita välja häid ja halbu tantsijaid vm, vaid kõik teevad koos. Kindlasti oli eeltöö suurem kui välja paistis ja igal juhul Musja oli kogu selle etenduse ettevalmistamise aeg väga elevil.
Täna õhtul on teine etendus, loodetavasti saab seekord ka Rein minna.

Eile oli mul veel lasteaias Hella arenguvestlus. Neil on siin 4 kasvatajat 15 lapse peale, täpsemalt öeldes üks on "lapsehoidja" ja teised õpetajad. Minu jaoks on kõik kasvatajad. Üks neist siis rääkis minuga Hellast. Ta ütles, et Hella on iseseisev ja ettevõtlik, ei noruta nurgas, vaid haarab initsiatiivi, on mänguline ja hea fantaasiaga, vahel on häbelik, siis jälle natuke metsik. Noh, umbes selline ta ongi:) Ja et tal on sõpru ja et ta on tublisti keelt õppinud ja vastab üldiselt juba soome keeles, kui küsitakse.
Ja siis muidugi söömine. Minu lastel on see väike viga küljes, et ega nemad eriti mujal kui kodus ei söö. Ehk - söövad kodutoite. Lasteaias on neil mingi maitsmise-teooria. Et ei pea palju võtma, aga igast asjast peab maitsma. Koolis seda nõuet enam pole. Aga Hella jaoks on see maitsmine ka paras katsumus. Enamasti ei taha ta üldse midagi süüa ja kuna minu teooria on, et tänapäeva lapsed on ületoidetud, siis mina ise mitte kunagi ei sunni lapsi sööma ja olen kõikide söögieelistuste suhtes väga liberaalne.
Kasvataja küsis suuril silmil, et "mida ta teil kodus ÜLDSE sööb?". Ütlesin, et tavalisi toite:) Aga küllap need on pisut teise ja harjumusliku maitsega ning me sööme palju värsket ja toorest toitu. Ja palusin mitte väga sundida.

Täna tulevad pojakesed Eestist!! Jee jee.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma olen ka seda meelt, et söömisega pingutatakse üle. Küll see laps sööb, kui köht on tühi.
Veidi selles suunas on ka ühe mu tuttava fb postitus:
1. PÄIVÄ
Aamiainen: -Yksi keitetty muna, viipale paahtoleipää aprikoosihillon kera. Syö kaksi hyppysellistä munaa, ja murenna loput lattialle. Haukkaa kerran paahtoleivästä, ja hiero sitten hilloa kasvoillesi ja vaatteillesi.

Lounas: - Neljä väriliitua (värillä ei väliä), kourallinen murskattuja perunalastuja ja lasi maitoa (kolme siemausta, kaada loput lattialle).

Päivällinen: - Keksi, kaksi kymmenpennistä ja viisikymmenpenninen. Yksi roska sohvan alta.

Iltapala: - Paahda viipale paahtoleipää ja heitä se keittiön lattialle. Palanpainikkeeksi neljä siemausta iltakylpyvettä.

2. PÄIVÄ
Aamiainen: - Ota eilinen paahtoleipä keittiön lattialta ja syö se. Syö lusikallinen vanilliinisokeria ja juo puoli pullollista vihanneksista tehtyä elintarvikeväriä.

Lounas: - Puolikas pötkylä vaaleanpunaista huulipunaa. Puraisu leikkipuistosta tuodusta tupakantumpista (jonka muut perheenjäsenet pakottavat sinut sylkemään pois) jääkuution kera.

Välipala: - Nuole tikkukaramelli tahmeaksi, vie se ulos ja pudota hiekkaan. Nuole jälleen kunnes se on puhdas. Tuo se sitten sisälle ja pudota matolle.

Päivällinen: - Kivi tai kuivattu herne, työnnetään ensin vasempaan sieraimeen. Sekoita limonadia perunamuusiin. Syö lusikalla.

3. PÄIVÄ
Aamiainen: - Kaksi lettua ja runsaasti hilloa, jonka hierot hiuksiisi. Lasillinen maitoa. Juo puoli lasillista, jonka jälkeen tunge lettuja lasiin. Poimi eilinen tikkari matolta, nuole karvat pois ja piilota se sohvatyynyjen väliin.

Lounas: - Kolme tulitikkua, kaakaojuomajauhetta ja hillovoileipä. Tunge suusi täyteen leipää ja yökkää se lopulta lattialle. Kaada lasillinen maitoa pöydälle ja nuole se siitä.

Päivällinen: - Jäätelöä, kourallinen perunalastuja, kahvia (jos toiset
eivät huomaa).

4. PÄIVÄ
Aamiainen: - Neljännestuubi hammastahnaa, palanen saippuaa ja oliivi. Kaada lasillinen maitoa kulholliseen maissihiutaleita. Kaada päälle puoli kupillista sokeria. Kun maissihiutaleet ovat pehmenneet, juo maito ja syötä murot koiralle.

Lounas: - Syö muruja keittiön lattialta ja olohuoneen matolta. Etsi tikkukaramelli sohvasta ja syö se loppuun.

Päivällinen: - Spagettia sekoitettuna lasilliseen kaakaojuomaa. Jätä lihapullat lautaselle. Toinen puolikas vaaleanpunaisesta huulipunasta jälkiruoaksi.

Dieettiä on hyvä tehostaa sopivalla liikunnalla. Tässä muutama esimerkki:

- Kieri ja vääntelehdi supermarketin lattialla, vahvista samalla äänihuuliasi voimakkaalla karjunnalla. Pistä hanakasti vastaan kun Securitaksen mies raahaa sinua ulos kaupasta.

- Juokse joka paikkaan, väliin hypähdyksiä. Kaatuile säännöllisesti, ylös kampeaminen vahvistaa lihaksia monipuolisesti. Muista taas äänihuulet: huuda juostessasi.

- Pyydä pukeutumistilanteisiin sparraajaa. Vastustele pukemista kaikin voimin. Älä tyydy ensimmäsiin vaatteisiin, vaadi saada vaihtaa ne ainakin kolmeen kertaan!

Tervitades Ellen

Laps Eestis ütles ...

Ma olen nõus, et sundimine on jama, aga ma kujutan ette, et lasteaednikel on see plaan, et laps kohtuks ka teiste maitsetega ja avardaks oma maailma. Ja osas peredes on igapäevane toit ikka väga ühekülgne ja ebatervislik (nt mingi valmistoit ja lausa rämpstoit, rääkimata vaesuses elavatest peredest, kes ei saa endale suurt midagi lubada, aga siis laps harjunult ka ei puutu muusugust toitu). Minu meelest on see söögi maitsma harjutamine hea mõte, kui see sõbralikult läbi viiakse. (Mind samas küll ajab närvi, kui keegi külas minu üsna kõigesööjaid lapsi, kes täna seda ei soovi, ikka sunnivad ja keelitavad, sest kellegi arust peaks laps seda ka sööma.) Tõde on ikka kusagil keskel.

merje ütles ...

Ellen: Eks ta nii kipub olema jah, eriti kuni-meetriste-meestega. Suuremad harrastavad meil kahvli-slaalomit. Ehk siis liigub kahvel väga osavalt toidupalade seas, haarates kaasa endale sobivaid. Ja mittesobivad, näit. porgand, porru, sibul, vahel ka paprika, jäävad taldrikule, kust nad armsate lapsevanemate roa hulka rändavad.

Laps Eestis: Eks ma räägin muidugi oma pere kontekstis:) Peresid on igasuguseid ja vahel on raske mõeldagi, mismoodi asjad võivad käia mitte ainult maailma kõige vaesemates riikides, kus lapsed end surnuks nälgivad, vaid ka siinsamas, meie kõrval...

Laps Eestis ütles ...

Jah, muidugi oma pere kontekstis. Selles mõttes tundsin end küll veidi sissetungijana, et rääkisin nii teisest asjast, mis justkui siia ei kuulu. Aga oli tahtmine tasakaalustamiseks või õpetajate kaitseks miskit öelda. Mina tunnen end miskipärast sageli puudutatuna, kui lasteaiaõpetajatest justkui kriitiliselt räägitakse - kuigi Sa ju päris kriitiline ei olnud. Mul on mingi närv sees laste teemal ja ikka on erinevaid lastega seotud asju silma hakanud. Kahtlemata on väga palju ületoidetud lapsi, aga Eestis on ka kümneid tuhandeid alatoidetuid ja nende jaoks on lasteaia- ja koolilõunad olulised. Soomes on seda probleemi ka, sealse vaesusega kaasneb samuti ebatervislik toit. Ja minu meelest tore, et lasteaiaõpetaja püüdis uue pere käest taktitundeliselt neid asju uurida.

Ja selle esimese, Elleni kommentaariga seostan mina küll tõsist toit(u)mishäiret. Eriti vt lõpuosa, n-ö liikumisest: laps on väga rahutu - minu tõlgenduses on tal halb olla, mis sellise toidu juures ka sugugi ei üllata (selles soomekeelses naljas antakse väiksele kartulikrõpse ja toiduvärvi ja limonaadi ja muud imet); kui lapsel on seedimise ja toiduga hästi ja muidu ka elu sujub, siis ta ei käitu nii tülikalt nagu selles naljas - ütleb minu kogemus meie esimese lapsega. Meid aitas tõhus homöopaatiakuur. Elus, võimalikult vähe lisaaineid sisaldav toit nagunii.

merje ütles ...

Usun, et Elleni kommentaaris see "menüü" oli pigem paisutatud kirjeldus kui reaalsus:) Kindlasti sellisel kujul paljudele naljakas äratundmine.
Aga selles suhtes olen Sinuga nõus, et toitumine on sageli käitumishäiretega seotud või vähemalt saaksid vanemad toidu kaudu oma lapsi aidata.

Laps Eestis ütles ...

Muidugi on see paisutatud ja üle vindi keeratud - nali ikkagi, aga minu tähelepanu äratas siiski, et ka lapsele pakutav selles naljas on mingi rämpstoit, suhkur ja kakao. Ühtki köögivilja seal vist pole. Ja puuvili ka ainult moosi sees, kui ma õigesti mäletan. Ja see on rohkem elu, kui me võibla tahaksime teada. Eestis on väga suur protsent inimesi, kes umbes nii söövadki (äkki 30?). Ja eks kõik lapsed vist kräkivad mõne huulepulga ka ära, kui käte saavad. Pealegi on see nali väga ammusest liikvel, mina sain selle eesti keeles kunagi u 7-8 a tagasi vist. Kui see poleks reaalsusega seotud, ei oleks ta ajale ka nii hästi vastu pidanud ja oleks lihtsalt ringlusest läinud. Minu meelest on see kurb tõsiasi.
Selles mõttes ma tunnustan lasteaedade tööd õpetada sellistest peredest tulevaid lapsi midagi tervislikumat sööma, kujutan ette, et algul võib sellisele lapsele iga porgand ka tunduda hirmutav, pealegi kui ema ka ei ole.

Aga ilusat aega teie perele! Ma kindlasti ei tahtnud Su tuju rikkuda ja loodetavasti ei õnnestunud ka. Hea meel, et on ikka üksjagu teistsuguseid peresid ka, aga hoiame oma südames neid teisi ka! Kõik on üks ju tegelikult.

Ja Sinu blogi lugeda on ikka rõõm.

Fru Björn ütles ...

See arenguvestluse teema on meil täpselt samasugune, käisime nüüd seal lausa kahekesi. Rääkisime 1 tund ja 45 min põhiliselt sellest, kuidas waldorf tänapäeva ühiskonnas vastu pidama peaks ja mida selleks meie lasteaias teha. Laste kohta saime täpselt samad kommentaarid, ainult selle vahega, et lõpuks on Leo maitsmiselt söömisele üle läinud :-) Ja ega ma päris täpselt siiani pole endale selgeks teinud, miks mu lapsed lasteaias käivad. Ilmselt ikka minu muusikukarjääri tegemise tungist ja selleks, et meil pole kohapeal kedagi neid kriitilistel hetkedel hoidmas, kuna lennuk pole takso.