Eile oli meie Jaagupil ehk Aksil üks tähtsamat sorti ülesastumine nende uue bändiga. Saime meiegi sest kontserdist osa. Mul Hella vasakul puusal rippumas ja paremas kaamera kõike jäädvustamas. No oli raske. Aga eks asi oli seda väärt. Kiljuvad teismelised, kes - tõsi küll - ootasid Aksi bändile järgnevat "Bedwttersit", ja meie Aksike laval tukka viskamas ja bassi plõnnimas.
Ja mina mõtlesin õhtul, et kuidas siis ikka on nii, et selline hää ja leebe mees nagu Jaagup teeb sellist punk-rokk-metall-musa ja meie hirmus pealik vana-Juhan, kes on karm (kuid õiglane:)) ja suur ja kõva häälega, armastab Tõnis Mäe muusikat nõnda, et uinub õhtuti selle saatel ja lauludki ta suul on pigem Alender kui Graps. Noh, kui sellist vanainimese võrdlust sobib üldse kasutada. Siuke huvitav vastandus igal juhul minu jaoks. Ja näide tasakaalust inimeses.
Aga täna oli töö päev, vaatamata päeva laupäevalisusele. Pereisa käsutas kõik õuele objektidele, kusjuures naistele jäid lilled ja tomatid. Meestele majast üle jäänud värv kuurile ja saunale ja kuhuiganes kanda, peaasi, et see lõpuks otsa saaks:)
Riputasin pesu ja lapsed jäid hetkeks tuppa. Mõne minuti pärast Hella karjus, et Mart jookseb verd. Meie suurkõuts oli hiilinud tuppa ja veristanud Mardi näppu. Jagasin üle õue esmaabi nõu, et sõrm kraani alla ja vetsupaber peale. Igal juhul tuppa jõudes olid pisarad kuivanud ja Mart uhke plaastri omanik. Hella lohutas "Lähme hambaalsti juulde, hambaalst teeb näpu telveks". Hambaarstid on meie pere ühine hobi ja armastus. Ja Hella meelest ilmselt kõikide arstide võrdkuju.
Siis tõmbasime Musjaga peenrast need suured ilusad lilled välja, mille nimi ei meenu. No ilusad värvilised sellised. Lasime voolikuga risoomid puhtaks ja panime kasti kuivama. Siis vabastasime peenrad külmavõetud astritest ja kaevasin pisut peenart laiemaks, et tulbisibulad maha panna. Tekkis vajadus lisamulla järgi, aga mul pold enam jaksu seda kompostihunnikust kaevama ja tassima hakata. Mees kõõlus katuse ja maa vahel, tagus vihmaveetorusid katuse külge ja teatas, et tegelikult pole see mullatassimise töö üldse nii raske.
Läksin suht lõpnuna tuppa (no pole see õues külmaga rassimine mulle kontimööda) ja haudusin välja kurikavala plaani. Küsisin poistelt, kas nad tahaks mind aidata. Ei tahtnud nad midagi. Arvuti tõmbas ja neelas. Siis mainisin, et olen valmis MAKSMA. Reksil läks nägu rõõmsaks - kui palju? Teatasin, et sadaviiskümmend krooni, kui neli kärutäit toob. Reks oli suurest rahahunnikust oimetu ja tegi kaupa "teeme sada kolme käru eest". Peale lühikest mõtlemist olin nõus. Reksike meil nimelt selline kokkuhoiukadluvustega ja ei ole siin midagi vaja emme rahakotti kurnata:)
Ja tegi ära. Ja homme saan tulbid maasse pista, nagu Thuni kalender soovitab. Tore!
Pärast Jaagup muidugi noomis mind ebapedagoogilisuse eest. Siis tegin talle selgeks, et vahel tuleb rahaga ratas käima panna, kui ikka miskit väga vaja. Ja Reksil nii palju rõõmu sajakast.
Aga Hella korjas punaseid ja rohelisi tomateid ja aeg-ajalt nentis mõne (mulle arusaamatu tunnusega) tomati puhul "Näe, emane!"
3 kommentaari:
Nii tore blogi ja ei ühtegi kommentaari veel... No nüüd on see viga ka parandatud :) Tervitusi teistpoolt Pärnut.
Täname autoriteetse tunnustuse eest:)
Ikka tervisi vastu!
"Näe, emane!"
Lapsed on jumalikud :)
[Ana]
Postita kommentaar