Sellised kahtlased uued tähtpäevad, mis pioneerinduse vaimus kasvanud vanematele rasked sisse juurduma, tunduvad lapsukestele kuidagi iseenesest omaks saavat. Täna hommikul asus Musja reipalt sõbrapäeva kaarte sikerdama. Viiuliõpetaja Tanjale ja sõbrannadele Elole, Janele, Hiiele, Laurale, Johannale. Lisaks tuli valmis mõelda, kas ja mida viia sõbrapäeva puhul solfitundi ja akrobaatikatrenni. Näputööd jätkus terveks hommikuks.
Kuna neljapäev on tädi Kristiina juures sotsialiseerumise päev, siis tahtis Mart kindlasti ka Sassi ja õekesi sõbrapäeva puhul meeles pidada ja pidaski. Nii et kõik käeulatuses olevad sõbrad said vist tervitet. Ja kaugematele mõtleme ikka:)Mardiga on muidu sellised lood, et peale kuuendat sünnipäeva on temas ärganud iseäralikud huvid. No trummimäng on tema ammune armastus ja kuna Jaagup kinkis sünnipäevaks trummipulgad, siis saab neid kasutada sihtotstarbeliselt siin kui seal.
Ikka siin ja seal. Poti, pannid, värgid. Ja Hella puulusikaga ikka ka rütmi löömas.Aga hullem lugu, et Mart leidis kukeaabitsa ja kipub nüüd sõnu lugema. Ja kirjutama. Istub laua ääres ja nõuab, et me talle sõnu ütleksime, mida kirjutada. Me Musjaga ütleme. Näiteks oskab Mart nüüd kirjutada sõnu "hiir", "kukk", "soo", "kass", "rott", "vana", "memm", "pall". Muudkui otsib oma kukeaabitsast õige tähe, hääldab ja kuulab ja kirjutab.
Ja kella tunneb ka juba päris palju. Täistundi ja poolt. Täna käis hommikul õues uusi naabreid hiilimas (õhupüssiga!) ja lubas pooleks tagasi olla. Oligi 10 minutit enne poolt 12. Ise oli hästi rahul, et varem jõudis.
Siuke mees on meie Mart.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar