Kiri Inglismaalt.

"Inglise algkool on totaalselt teistsugune kui Eestis. Paistab, et õpetajatele on jäetud üsna vabad käed ning mingit väga ranget programmi pole ette antud. Kooli lähevad lapsed 5-aastaselt. Teatud etappidel

tehakse riiklikud testid - siis 7-aastastele (KS1-test) ja 11-aastastele algkooli lõpus (KS2-test), mille alusel siis ka koole võrreldakse.  Nii et õpetaja ülesanne on vaadata, et lapsed  siis testi ajaks nõutud tasemele on jõudnud.
Õpikuid-töövihikuid kui selliseid ei ole. Õpetajal on küll hästi palju kõikvõimalikke abimaterjale ja vahel paljundab neile ka mingeid töölehe moodi asju vm materjale. Raamatuid kasutavad koolis küll, aga mitte ei järgi mingit konkreetset õpikut, vaid vastavalt teemale vaatavad raamatukogust. Üldiselt ei käi õppimine nii, et etteantud lünka tuleb ettenatud vastus kirjutada. Hästi palju pannakse rõhku asjadest sisulisele arusaamisele.  Matemaatikas  pidi korratabel juba aasta
alguses selge olema ja seda nad harjutasid ka edasi.  Suuremate arvude korrutamise-jagamise jm tehetega on nad ka tegelenud. Murdude ja
protsentidega on nad ka hakanud tegelema. Oli näiteks koduülesanne, kus paluti ajakirjandsest, telekast vm meediast murde ja protsente otsida ja konkreetsed näited siis lahti seletada, et mida tähendab. Murdude võrdlemist on ka tehtud. Kümnendmurdude olemust ja võrdlemist ka (sel teemal anti üks tore lauamäng koju kaasa ja kästi vanematega mängida).
Ümardamist on nad ka õppinud. On antud soovitusi nt poes käies lastel lasta kokku arvutada, mis ostud ligikaudu maksma lähevad, nii et arvud
eelnevalt lihtsamaks ümardada. Sügispoolaasta läbiv teema oli tegelikult Vana Kreeka. Ei õpetatud niivõrd aastaarve ja fakte, kui seda, milliste
teadussaavutusteni vanas kreekas jõuti ja kuidas see meie praegust elu mõjutab. Ja kuidas said kreeklased niisugusi teadmisi, omamata meie praegust teadust-tehnikat.  Kreeka teemaga on siis üritatud siduda kõiki aineid - sh ka matemaatikat ja kunsti-käsitöö tegemisi. Millalgi just
lõikuspidude aegu käis neil aga sage saiaküpsetamine - ühtelugu tõi S meile koju omaküpsetatud saiakesi ja kodutööks oli anda neile igakülgne hinnang (nii lapse enda kui vanemate poolt).
No emakeel on siin inglise keel, kooliainena "Literacy". Inglased on suured raamatusõbrad ja aeg-ajalt ikka saadetakse koju meeldetuletusi, et laps peaks ka kodus iga päev natuke lugema. Me esialgu oleme kodus peamiselt eestikeelset kirjandust lugenud ja S-l lugeda lasknud (hetkel "Kääbik" pooleli). Kodus tuleb harjutada ka "spelling"ut, st sõnade õigekirja ja kord nädalas on siis etteütlus. Iga nädal antakse
10-15 sõna, mille õigekirja peab laps selgeks saama. Siis on nad uurinud erinevate kirjutiste stiile - nt oli teema "juhendid ja instruktsioonid", kus kodust pidi ka näiteid otsima.
S-l oli esialgu keele osas eriprogramm - temaga tegeles abiõpetaja, kes põhiliselt talle keelt kui niisugust õpetas. Nii et ma väga täpselt ei teagi, millega teised veel keele osas on tegelenud. Ahjah, arvutiõpe on neil  ka - S oskab juba üht-teist toredat teha Wordi, Powerpointi ja muidugi Paitnbrushiga.
Ja näiteks kunsti-ja käsitöötunde S Eestis vihkas (no kui õpetaja joonistas pildi ette ja siis said noomida, kui täpselt sama stiiliga järele ei joonistanud), siin aga armastab väga. Ja samuti pidid muusika
ja  võõrkeele (Saksa) tunnid väga toredad olema. S jätkab ka plokkflöödi õppimist, mis siin käib kooli kaudu. See pillimängu asi oli ausalt öeldes Eestis meil natuke parem, küllap eelkõige ka sellepärast,
et S-le sattus muusikakoolis fantastiline pilliõpetaja."

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

Jutt käis Musjaga samavana eesti poisi kohta Inglismaal.

Kohe kadedaks teeb. Kui ma sellisest süsteemist loen, siis ei tunnegi end oma koduõppega friigina, vaid üsna mõistliku lapsevanemana.