Busy woman.

Täna elasin töötava ema kadestamisväärset elu. Kella 8ks viisin Reinu tööle ja Mardi kooli, kuna sadas kövasti ja isegi Rein oli peale pikka kaalumist nöus rattasöidust loobuma. Siis tulin koju ja ajasime Musjaga juttu, kuni tuli aeg Musja kooli ja Hella lasteaeda viia kella 9ks.

Aadu ikka magas, miks tekitas dilemma. Lahendasin dilemma (enda meelest) suurepäraselt - jätsin majas tuled pölema, panin alumisel korrusel köögipöranda keskele lahtiselt suure albumi meie pere piltidega ja jätsin käima maki VAT teatri muinasjuttude plaadiga. Aaduke muidugi ärkas selle veerand tunni jooksul, mil ma ära olin, ja langes täiega mu hoolikalt seatud löksu. Vaatas rahumeelselt köögis pilte ja kuulas makki ja mis köige imetlusväärsem, ta oli oma tuduriided vahetanud korralike väljamineku riiete vastu. Oli traksis ja röömus ja ootas mind. Ja mina nii uhke ta yle, et mul siuke suur tubli pojake.

Siis toimetasime koos kella 11ni, kui hakkasime proovima memmega skypis rääkida. Kuna meie internet on viimasel ajal kehvavöitu, siis nägime udukogust memme kyll ja saime isegi paar lauset vahetada, aga enamus aega kulus yhenduse loomisele, mis polnud just löbus ajaviide.

Kell 11.45 startisime kodunt Hellale eelkooli vastu ja saime ta sealt kell 12 kätte. Kasvataja rääkis, et Hella oskab juba tublisti soome keeles numbreid öelda. Nojaa, ilmselt pole need numbrid just keerulised selgeks saada, iseasi on kysimusest aru saada ja öige vastus öelda.

Siis käisime noorematega poes ära.

Peale poolt kahte läksime Mardile kooli vastu, et ta lauatennisesse viia. Selleks ajaks oli päike välja tulnud ja Mart mängis koolimaja ees jalkat. Neil on seal kaks kunstmuruga staadioni, yks suurem päris staadion ja teine pisut väiksem puust aiaga ääristatud plats. Mart oli higine ja röömus. Kuna tal pole ei kella ega mobiili, siis ta ei teadnud, et me jäime pisut hiljaks. Ja täpselt kaheks jöudsime linna ääres asuvasse koolimaja, kus toimuvad pinksitrennid. Sealt vötsin peale yhe oma eesti keele tydruku ja kimasime tagasi kesklinna, kust vötsin peale Musja koos yhe eestlasest klassiöega, kes oma kooli poolt olid tulema hakanud. Ja siis saabusime tagasi Mardi kooli juurde, kus meie eesti keele tund täna toimus.

Kuna täna oli lapsehoidjatega kitsas käes, siis olin sunnitud lapsukesed kooli kaasa vötma. Tegime Hella ja Aaduga kokkuleppe, et nad on vait ja vagurad. Kusjuures - nad olidki. Suhteliselt. Kuna tund kestab poolteist tundi, siis on täielikku vagurlust muidugi liig nöuda. Aga nad ei seganud tundi ja lasid mul keskenduda.

Ja öpetada on tore:)

Peale tundi vötsin jälle kogu kamba peale ja viisin sama tydruku tagasi oma kooli juurde, kus ka Mart trennis oli. Ja siis andsin igale yhele piruka ja kuna Rein helistas, et tema tööpäev on nyyd ka läbi, siis söitsime talle haigla juurde vastu ja vötsime peale.

Ja oligi kogu olemasolev pere koos. Köik röömsad. Sest kui päike paistab ja köik on terved ja yheskoos, siis on patt kurta.

Öhtul tegin Liisi karaskit. Kui tsiteerida klassikuid Bullerby kylast, siis "ma ei teadnudki, et ma oskan nii hästi odrakaraskit kypsetada". Tänud Liisile!