See on muidugi naljakas, et pidin selleks Soome elama tulema, et erialase töö juurde tagasi jöuda:)
Musja tegi täna väikese pausi koolist, yltes, et tahab end välja magada. Yritame kyll öhtuti lapsi hakata 10 paiku voodi poole suunama, aga nad on nii kavalad, et järjekordselt avastame mingil sydaöisel ajal, et istuvad meiega yleval, vaatavad filmi vöi ajavad niisama asja. Mart on ainuke sydametunnistusega tyyp, no töele aule andes ta lihtsalt on selline hommikune ärkaja, nii et tal tuleb ka öhtul uni normaalsel ajal. Tydrukud on minu moodi öised linnuksed. Ka Hella pomises eile öhtul midagi teemal "jätaks täna päeva vahele", aga ma väga ei kuulanud teda. Hommikul ytlesin Reinule, et ajagu laps yles, kui suudab ärgata ja kui ei ärka, las magavad mölemad. Ja Hella oligi nii tubli, et ärkas yles ja läks ilusti lasteaeda.
Ma sunnin end olema järjekindlalt range(m) ja mitte laskma lastel olla kogu aeg enda soovide järgi. Sest kui oleme mingeil pöhjusil mingi otsuse (näiteks otsus kooli minna) vastu vötnud, siis vöiks sellest ka kinni pidada, isegi kui see mönes aspektis on ebamugav.
Täna viisin Mardi teistkordselt lauatennise trenni. Mart nimelt jumaldab lauatennist. Ja me oleme töesti önnelikud, et talle selle trenni siin linnas yles leidsime. Yldse tundub, et siin on köik vöimalikud trennid lastele olemas. Aga seoses selle trenniviimisega tahtsin lihtsalt öelda seda, et mina ei kujuta elu ette ilma gps-ta. Minusugune idiootlik orienteeruja lihtsalt ei saaks liiklemisega hakkama. See kool, kus vöimlas lauatennis on, asub meie kodust 5 km kauguselt. Sealt tagasi tulema hakates lylitasin enesekindlalt gps-i välja, sest tee tundus labaselt sirgjooneline ainult paari ärakeeramisega. Ja muidugi panin puusse. Korraga söitsin yle mingi raudtee ja siis sain aru, et seda siin varem polnud. Vöi öieti polnud mina enne yle raudtee söitnud.
Kui me metsas käime, siis panen neoonvestis Aadu kännu peale seisma, et mul orintiir tee suhtes ära ei kaoks.
Rein ytleb, et kui teda ei oleks, siis ma eksiks meie majas ka ära.
Igal juhul olgu taevas tänatud igasuguste abivahendite eest, mis ka minusugused hädavaresed elu juurde tagasi toovad.
2 kommentaari:
Vot kui tore siis, et sa ka tööle hakkad seal kaugel! Me pole seda emakeeleõpet oma lastele valinud, sest nad valdavad piisavalt hästi nii saksa ja eesti keelt. Ja ma ei teagi tegelikult, et kumma keele siis peaks valima, mõlemat vist ei saa :-) Muljeta siis keeleõppe teemadel blogis ka.
See emakeeleöpetus on pigem olemasoleva keele kinnistamine ja edendamine kui et keeleöpetus nullist. Aga jah, tasemed on ilmselt suht erinevad.
Postita kommentaar