Aga meie algav nädal on kyll mitmes möttes eriline. Rein alustas täna tööd uues osakonnas - nimelt noorteosakonnas - ja on väga pönev, kuidas tal seal minema hakkab. Sellist osakonda Pärnu haiglas polnud, selles möttes on talle see väljakutse ka erialaselt. Kuuldatavasti pidi seal arste väga vajatama, nii et ta oli väga teretulnud.
Nii. Ja minul on homme esimene tund oma "keskmike" klassiga. Ei saa öelda, et mul saba väga uljalt röngas oleks:)
Ja kolmas asi, mille töttu ma olen nii elevil, et oioi. Täna helistas mulle Kokkola konservatooriumi abirektor ja ytles, et on vabanenud yks koht laulu-erialale. Ja kuna nad on Otsa-kooliga söpruskoolid vm, siis nad vötaks Jussi röömuga oma kooli öppima. Oi, ma ei tea, mis sellest saab. Ma helistasin kohe Jussile ja ta oli ka nagu puuga pähe saanud ja lubas järele möelda. No ta on meil pisut aeglase toimega, aga ma töesti loodan, et ta haarab vöimalusest.
Hea ytlus on veel see, et "muretsemine on palve selle eest, mida sa ei taha, et juhtuks". Et ma siis ei muretse, asjad lähevad nii nagu peavad minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar