Käkkide tegemise ajal arutasid lapsed, et mis siis saab, kui oktoobris Eestisse tuleme. Kuna Mart harjutas tshellot, siis läks nende möte muusikakoolile, kus köik öpetajad RÄÄGIVAD EESTI KEELES. Ja poodides on myyjad, kes samuti räägivad eesti keeles. "Issand, milline luksus!" öhkas Musja. Ja siis lisas kohe "aga nad on kurja näoga, kui sisse lähed ja ei tervita sind söbralikult".
Nii et igavene (vöiks isegi öelda hamletlik) dilemma - kas naudid emakeeles könelevaid mossis näoga myyjaid vöi välismaiseid aga söbralikke.
Igal juhul Musja tegi täna seina peale kalendri, kuhu ta kandis köik järelejäänud päevad, mis meie söiduni on jäänud. Ja tal on hulgaliselt plaane, millistele söbrannadele kylla minna ja keda kylla kutsuda.
Mina ei taha muud kui öunu, öunu ja öunu. Ja veel pisut öunu, kui tohib paluda.
Täna öppisin veel yhe uue söna "raakaruoka", mis tähendab toortoitu.
4 kommentaari:
Mmm, odrakarask... Tahad, saadan retsepti - Rein limpsib pärast selle söömist sõrmed ka üle :)
Absoluutselt kindel, et tahan. Täname!
Hmm - meil jääb kodutehtud leib söömata, kui karask on olemas. Imelihtne kiirtoit! Riina
Ma kommenteeriks seda mossis poemüüja osa- meil siinpool vett on ka poemüüjad rõõmsamat sorti ja tervitavad sisenejaid lahkelt ja meie omakorda mandrimaale juhtudes unustame kohtlaselt selle ära, et eestis asjad nii ei käi. Ikka juhtub, et supermarketisse sisenedes hõiskame ukselt reipa tere ja sulandume siis punapalgeil kurjapilgulise müüja eest riiulivahesse :D
Postita kommentaar