Otse kevadesse.

Seoses uue nädala alguse ja linnaskäiguga varustasime end Decora poes viltimisnõelte ja muu tarvilikuga. Nõelad olid seal küll eriti kallid (kolmene komplekt 49.50), aga müüjatädi oli nii sõbralik ja osavõtlik, et pold mõtet mõne krooni pärast põdeda. Tädike andis meile kaasa kaks Gütermanni viltmisajakirja ja tutvustas igasuguseid toredaid klaas-ja muidupärleid ja kristalle, mida saab näiteks vilditud ehetele vm peale liimida. Musjal hakkas silm kõige selle peale muidugi särama ja ta ütles, et nüüdsest kogub ta raha üksnes ja ainult nende asjanduste tarbeks.
Aga tänane printsess on siin. Valmis paari tunniga, seisab päris hästi ja näeb üldse juba päris sile välja:)

Mardile tuli jälle memory-hoog peale ja andsin talle lubaduse, et kui söök tehtud, toad koristatud, kits lüpstud ja Musja linna kunstikooli saadetud, siis mängime. Mart oli nõus ja ütles, et paneb siis kaardid juba valmis. Ja panigi. Ämblikukujuliselt:)
Ja ma sain kaela ainult 12:24

Tegelikult oli meil siin täna kevad. Ehk nagu Hella õue saabudes rõõmsalt hüüdis "Tõeline suvi! Tõeline suvi!". Päike kuldas puude latvasid ja linnud laulsivad nagu nad kunagi varem polnud laulnud - kui tsiteerida klassikuid.
Mul oli selja taga unetu öö, kus alates kella 4st hommikul painas mind luupainaja, kes oli täpselt Pärnu Haigla peagünni nägu. Aga sulnis ja täiesti tavatu ilm hajutas selle jubeda meenutuse.
Me ei raatsinud kuidagi tuppa minna. Minu aiapidaja hing haistis õhus mulla hõngu ja käed kibelesid maasse sibulaid ja seemneid pistma.
Isegi kanad sebisid kuidagi optimistlikumalt kui tavaliselt õues ringi.

Lapsed nõudsid batuuti, kuid kiik ajas ka asja ära. Ja kuidas veel!

Ja kiige alt leidis Mart - VIHMAUSSI!

Ja kasvuhoonest - SALATIT!