Reedesed rõõmud.

Täna hommikul tegi Mart meile meeleolumuusikat. Mängis kahel käel hästi ilusti. Just mängis, mitte ei klimberdanud. Meie Musjaga kuulasime ja imestasime...

...ja viltisime. 

Kuna Musja teatas kohe peale ärkamist, et täna tuleb märgviltimine, siis ei saanud mina tema vastu. Tassis aga villad kohale, koristas laua ja sundis mind raamatust järge ajama, et kuidas asi käib. Algul tahtis mütsi, siis leppis kotiteoga.
Mõõtis villa.

Seebitas ja veetas.
Rullis ja vanutas seda värki.
Ja tuligi siuke kott. Panime rullikud ka peale, et ikka uhkem oleks. Nüüd jääb veel kotisang teha, ega kõike ju korraga jõua.

Samal ajal möllasid Mart ja Hella juba õues jääga, hiljem ajasid püssiga kuuri all hiirt taga. Või rotti, see on veel täpselt teadmata. 

Meie laste jaoks on suht raske pärale jõudma tõsiasi, et tali käes. Ikka kõnnivad õue nagu oleks suvi või vähemalt sügis. Toariietele, milleks on Mardil on t-särk ja püksid, Hellal ikka pikem pluus, tõmmatakse peale jope ja jalga kummikud. Ja ongi nagu kogu nendepoolne panus. Kui mina ei ajaks lapsi mööd õue taga ja ei kisaks "Pane jopelukk kinni ja tõmba kapuuts pähe", siis nad ilmselt külmuks. Sokkidest ja kinnastest siinkohal me ei räägigi.

Ja hiljem hakkas Musja "Mary Poppinsit" lugema. Talle raskelt meeldib. Luges meilegi valitud palakesi. Ja siis väiksemad jooksid ringi ja karjusid "Siit tuleb aMEERIka Poppins!"

Ja siis tuli Musjale koristamishoog peale, nagu ta ise nentis. Ja siis ta koristas ja vaatas kõiki, kes teda segasid Mary Poppinsi (kurja) pilguga.