Pidu peo otsa.

Meitel on viimasel ajal ainult üks tants ja tagaajamine. 

Ehk nagu ütles mu ema siis, kui mul oli kahe päeva jooksul vaja teha ära kolm sooritust - saada kõrgharidust tõendav diplom, abielluda ja jaanituld pidada - "No teil on ikka pidu peo otsa!".

Nii tundub tõesti olema. Alguse see kõik sai sellest, et laupäeva varahommikul startis tädi Ülle koos Musja ja Osvaldiga Tlnsse võistlustantsu turniirile. Samal ajal seadsime meie paremad särgid selga ja asusime teele Pärnu Lastemuusikakooli talvekontserdile, kus vana-Juhan ja Jaagup astusid üles oma pillide ja orkestritega. Siis kui Üllel sai lastega turniir läbi, läksid nad Pipi muusikali vaatama. Ja meie koju keetma ja küpsetama. Sest pühapäeval 17 aastat tagasi sündis meie Jussike, kellest nüüd on sirgund ilus suur Juhan.

Nojah, igal juhul jõudis Musja koju öösel kell 12 ja hommikul kell pool 11 suundus Marta sünnipäevale. Kust ta kell 3 lahkus selleks, et tantsutundi jõuda ja kust Ülle pere ta peale võttis ja koju sünnale tõi.

Ja sõi ja jõi siin temagi ja kõik olid rõõmsad, sest laud oli lookas ja liuad olid head-paremat täis. Mängisime kultusmängu Sabotöör ja tervitasime juubilari.

Kasu nädalavahetusest koduõppelisest vaatepunktist - laps arenes liikumise, konkurentsilise, kultuuralise ja sotsiaalse külje kandist. Ja sõi lõpuks ometi kõhu täis.

Kahju koduõppelisest seisupunktist - laps oli läbi nagu läti raha ja esmaspäeval ei suutnud muud, kui endale krunne keerata. Mis on otsene võistlustantsuvõistluse järgne tüsistus:)