Aga eile õhtul sain küll šoki. Poisid ja issi hakkasid vaatama "Klassi". Ma sain esimestest kaadritest aru, et mina seda vaadata ei taha. Tahtsin hoopis oma raamatut rahus lugeda ja pähkleid krõbistada. Aga see jõledus muudkui kestis ja lõpuks muidugi vahtisin ja värisesin. Ja peale lõppu nutsin nagu hull.
Pinnisin poisse, et kas on ikka kindel, et neid koolis ei kiusata. Nad kinnitasid, et ei midagi sellist. Aga ikkagi.
Nii nagu selles järgnevas vestlusringis välja tuli, arvavad täiskasvanud, et koolikiusamise vastu saab midagi ette võtta, aga lapsed ise sellesse ei usu. See on karm. Samas ma arvan, et suurlinnas (Tallinnas?) ja suures koolis on asjad hullemad. Meie poiste kool on väike, kõik tunnevad kõiki ja lapsed on (vist) pisut rahumeelsemad ja intelligentsemad kui "mujal". Kui ikka on. Ja kui ikka saab kindel üldse milleski olla. Kaasa arvatud selles, et kui oma laps pole kiusatava rollis, siis äkki hoopis kiusaja. Või inertse pealvaataja omas. Mis on kõige hullem. Vist.
Tegelikult hea film reklaamiks koduõppele. Mitte ainult sellepärast, et kodu on kindlus ja saad oma võsukesel pilku ja käppa peal hoida, vaid sellepärast, et koduõpe, kasvõi teatud vanuseni, välistab kontaktipuuduse lapse ja vanema vahel. Vähemalt minu jaoks. Ma usun küll, et meie peres ei jääks sellised kannatused ja probleemid tähelepanuta.
Nojah. Ja siis mingil hetkel rääkis "Pealtnägija", et satanistid on pühitsenud kogu Eesti kooli, ühes õppekavade ja töövihikutega. Vastuseks kristluse pealetungile või nii. Või sellepärast, et neile ikka meeldib ka.
Igal juhul tundub koduõpe jätkuvalt mõttekas sooritus:)
4 kommentaari:
Aamen sellegi jutu pääle. Täna just arutasin sõbrannaga kuidas tegelikult ju kõik teavad värvikaid lugusi oma kooliajast nii kiusamiste kui nõmedate õpetajate kohta , samamoodi nagu ka arstide möödalaskmiste kohta...aga samas ollakse visa järjekindlusega veendunud et mõlemaisse süsteemidesse on vaja oma lapsed kiiremas korras toppida... Lollus on lõputu- kondoom siin ei kaitse (nagu omal ajal pilas Priit Pärn)
Eks ta ole. Samas kõik mõtlevad, et näe, ikka tulin tore välja. Mida iganes, et peaks ise vastutust võtma...
Mina ka ei suuda-ei taha vaadata filme, kus lastele liiga tehakse. Ma näen kohe oma poisse nende filmilaste asemel... Samas ma mõtlen, et ega need asjad seepärast toimumata jää, et mina ei vaata. Kole.
Aga kuidas raamat on? Tundub intrigeeriv.
Raamat on vägagi intrigeeriv. Paneb tõrkuma, kuid mõtlema.
Postita kommentaar