Siis mängis viiulil natuke "Kuusepuud" ja siis pudru kõrvale vaatas inglise keelt. Et seal viimase uniti töövihiku harjutuses ikka paar ülesannet tegemata. Ma ütlesin, et no võiks ju ikka lõpuks üle selle koera sabaotsa ka saada. Kuidagi nagu parem tunne, kui asi lõpetatud, onju. Musja oli nõus ja asus asja kallale. Ja kui sai need tehtud, siis oli hoog nii sees, et tegi järgmisest unitist kah veel pooled harjutused ära. Ei saanud pidama:)Mina istusin kõrval ja parandasin hääldust ja lasin edasi-tagasi tõlkida ja kogu see aeg istus Hella mul süles ja mängis Musja pinalist pliiatsitega. Need oli tal mingi tegelased, et mitte öelda nukud. Ja siis need pliiatsid rääkisid omavahel "Pane koduriided selga!", "Hakkame mängima, lapsed!, "Tere, tüdrukud!".
Siis otsisime veel jõululuuletusi. Meil on need toredad lasteluule valimikud, kust leiab luuletusi iga ilma jaoks. Musja leidiski igasuguseid. Luges Hando Runnelit ja Jaan Kaplinskit. Ja näärisalme ja muidusalme.
Ja lõpuks tegi lastele palju nalja see, et nad hakkasid oma nimesid tagurpidi lugema ja ütlema. Musja sirutas Mardile käe: "Tere, mina olen Atsugua Eiram Kuul" ja Mart ütles, et tema on lihtsalt Tram Kuul. No ja Hella oli muidugi Atram Alleh Kuul.
Pärast autos, kui linna poole sõitsime uuris Mart, kas päikeseid on rohkem kui üks? Ja kui on, siis kui palju? Ja kuidas siis ikkagi niimoodi, et osad inimesed on all ja ja ei kuku maakeralt maha? Ja kui kaugel on lõputus?
Üks tark jõuab rohkem küsida, kui üks loll vastata:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar